Miks peavalu ja lihaspinge sügisel sageli süvenevad

Juba augustis, kui päevavalgus hakkab taas järk-järgult vähenema, tunneb keha, et muutus on tulemas. Meie keha reguleerib oma hormonaalset rütmi valguse järgi ning valguse vähenemine mõjutab otseselt kahte hormooni: melatoniini ja serotoniini.

Melatoniini tase, mis reguleerib unerütmi, hakkab tõusma varem ja püsib kõrge kauem. Samal ajal kui serotoniini tase, mis mõjutab meeleolu, energiataset ja valuläve, langeb. See tähendab, et sügise tulekuga muutub meie keha stressile tundlikumaks ja tajub valu intensiivsemalt kui suvel.

Naiste jaoks, eriti perimenopausis ja menopausis naistele, lisandub siia üks kiht veel juurde, nimelt hormoonid östrogeen ja progesteroon, mis on mõlemad tundlikud nii valguse kui stressitaseme suhtes. Kui päevavalgus väheneb ja rutiin naaseb, võivad need hormoonid kõikuda ja põhjustada unehäireid, meeleolumuutuseid ja suurenenud pinget kehas.

Sügisesse üleminekul peame kohanema nii hooajaliste hormonaalsete muutuste kui ka elutempo muutustega, mille kumulatiivne koormus avaldub sageli konkreetsetes kehapiirkondades lisapingena.

Miks peavalu ning pinge kaelas ja õlgades just sügiseti ennast tunda annab

Sügise lähenedes võid kogeda tihedamalt peavalusid ja ka tuntavamat pinget kaela-õlgade piirkonnas. Selle taga on juba eelnevalt mainitud serotoniini langus, mis mõjutab valuläve ehk keha talub valu halvemini. Sama pinge, mis suvel jäi märkamata, põhjustab nüüd valu.

Miks just kaela-õlgade piirkond esimesena valu tundma hakkab? Kaela ja õlalihased peavad igapäevaselt kandma pea raskust, mis kaalub keskmiselt 4-5kg. Kui keha läheb stressi, siis tõmbab trapetslihas õlad automaatselt üles ja kaela ette. See on meie evolutsiooniline kaitserefleks. Selles asendis on trapetslihasel kanda ebaloomulikult suur raskus ning tekib lihsate ülekoormus, millest tingitud pinge levib edasi pähe läbi kolmiknärvi, mis on näo ja pea peamine tundlikkuse närv.

Alaselg ja alakeha kannatavad samuti stressi all, kuid need lihased on suuremad ja taluvad koormust kauem. Seega kulub rohkem aega, seni kui sinna piirkonda valu tekib.

Lisaks, temperatuuri kõikumised ja järsud ilmamuutused mõjutavad veresoonte tegevust. Kui temperatuur langeb, ahenevad veresooned, et hoida keha soojana. Pähe minevate veresoonte ahenemine aga tähendab, et aju saab vähem hapnikku ja verd. Keha kompenseerib seda peas olevate veresoonte laiendamisega, mis võib vallandada pulseeriva peavalu. Kui temperatuur tõuseb, laienevad samuti veresooned peas, mis võib omakorda põhjustada survetunde.

Temperatuurimuutused mõjutavad ka seda kuidas meie keha oma veevajadust tajub. Jahedama ilmaga on janutunne kuni 40% nõrgem kui soojas. Samal ajal ei vähene vedelikukadu: hingamisel, kuiva õhuga ruumides viibides ja jahedusest tingitud suurenenud uriinierituse tõttu kaotab keha vett edasi. Tulemuseks on olukord kus me joome vähem, aga kaotame vett sama palju, mis võib viia vedelikupuudimiseni ilma, et me seda märkaks. Dehüdratsioon omakorda pinguldab lihaseid kaelas, näos ja õlgades ning muudab meid seeläbi peavaludele vastuvõtlikumaks.

Kõik need tegurid, serotoniini langus, lihaspinge, veresoonte muutused ja vedelikupuudus, aktiveeruvad sügise saabudes tavaliselt samaaegselt, mistõttu võid end üsna ootamatult ühtäkki pinges ja valudes tunda.

Pingepeavalu või migreen

Paljud inimesed pole kindlad kumb neid vaevab, kas pingepeavalu või migreen, valu tekitavad mõlemad, aga kummalgi on omad põhjused ja erinevad lahendused.

Pingepeavalu on tuim ja ühtlane, nagu oleks pea ümber tihedalt pingutatud rõngas. Valu tunned tavaliselt mõlemal pool pead korraga ning füüsilise tegevuse käigus see ei süvene. Lisasümptomeid nagu iiveldust või valgustundlikkust tavaliselt ei esine. Pingepeavalu võib kesta poolest tunnist kuni mitme päevani ja on otseselt seotud lihaspingega kaelas, õlgades ja peas.

Migreen on aga hoopis neuroloogiline seisund, mitte lihtsalt tugev peavalu. Tavaliselt tunned pulseerivat valu pea ühel küljel. Sellega kaasneb sageli iiveldus, tundlikkus valguse ja heli suhtes ning mõnikord ka nägemishäired. Migreen kestab tavaliselt 4 kuni 72 tundi ja süveneb füüsilise tegevuse käigus.

Naised kogevad migreeni kolm korda sagedamini kui mehed, osaliselt sellepärast, et östrogeeni kõikumine on üks tugevamaid migreeni käivitajaid.

Mida keha üritab Sulle öelda

Sinu keha püüab läbi pinge ja valu anda Sulle märku, et miski vajab tähelepanu. Kas Sinu elus on liiga palju sressi, liiga vähe puhkust või istud liiga kaua ühes ja samas asendis. Tihti on Sul endal võimalus ise oma keha aidata.

Aga on ka märke, mille puhul võiksid kohe arsti poole pöörduda.

Mine kohe erakorralisse meditsiini kui:

• Peavalu tekib äkki ja on väga intensiivne, nagu miski oleks plahvatanud peas ja on tugevam kui ükski varem kogetud peavalu
• Peavaluga kaasnevad nägemishäired, kõnehäired, nõrkus ühel kehapoolel või segadusseisund
• Peavaluga kaasneb palavik ja kangus kaelas
• Peavalu tekkis pärast peavigastust

Pöördu arsti poole kui:

• Sinu peavalud muutuvad järjest sagedasemaks või tugevamaks ilma selge põhjuseta
• Peavalu äratab Sinud öösel üles
• Sul tekkis uut tüüpi peavalu peale 50. eluaastat
• Peavalu ei allu tavapärastele valuvaigistitele või eluviisimuutustele

Kui Sa vahest koged pingepeavalu või isegi migreeni, siis tavaliselt on see kehale ohutu, aga kui valud muutuvad rutiiniks, siis alati tasuks uurida, milles on põhjus.

Mida saad ise teha

Kui koged lihaspinget või kerget valu peas, kaelas, õlgades või ka mujal kehas, siis tasub proovida järgmist:

Joo regulaarselt vett, mitte ainult siis, kui tunned janu. Nagu eelpool juba mainisime, on janutunne jaheda ilmaga nõrgem. Harjuta endale sisse rutiin, et jood klaasi vett kohe kui ärkad, klaasi enne lõunasööki ja klaasi õhtul.

Liigu iga tunni tagant. Pikaajaline istumine samas asendis on üks peamisi pingepeavalu põhjustajaid. Tõuse iga tunni järel püsti, tee mõned venitused, õlaringid, kalluta pead ühele ja teisele poole, siruta. Kui saad, kõnni natuke ringi või tee mõned hüpped kohapeal.

Hoolitse selle eest, et saaksid piisavalt und. Unepuudus jätab kaela, õlgade ja lõualuu lihased kroonilisse pingesse ning muudab keha valule vastuvõtlikumaks. Oluline on hoida unerütm stabiilsena ka nädalavahetusel: mine magama alati samal ajal ja ärka samal ajal. Jälgi, et magamistuba oleks vaikne, pime ja värske, jahedama õhuga.

Alusta päeva loodusliku valgusega. Kuna serotoniini tase langeb päevavalguse vähenemisega, siis aitab hommikune loomulik valgus selle tootmist toetada ja valuläve kõrgemal hoida. Isegi 10 kuni 20 minutit hommikul õues käimist annab kehale vajaliku valgussignaali.

Lõdvesta oma pinges lõualuu. Me kipume stressi korral oma lõualuu tugevasti kokku suruma ja koos hoidma, ilma et seda märkaksime. See tekitab meie lõua- ja näopiirkonnas kroonilise stressi, mis omakorda kiirendab ka vananemise märke. Kontrolli päeva jooksul, kas Sinu hambad on tugevasti kokku surutud, kui jah, siis lase oma lõualuul teadlikult lõdvestuda. Tee see märkamine endale harjumuseks, see vähendab nii lõualuu kui ka peavalude sagedust ning ennetab näo “äravajumist”.

Millal aitab massaaž

Kergemaid sümptomeid saad leevendada ise, aga kui Sa tunned, et oleks vaja rohkem tuge, siis tasub proovida massaaži.

Massaaž töötab pingetega mehhaaniliselt: lahutab kokkutõmbunud lihaskiude, parandab vereringet piirkondades, kus see on aeglustunud ja aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi, mis lülitab keha valvelolekust puhkerežiimile. Kui lihastes pinge leeveneb, kaob sageli ka peavalu.

India peamassaaž töötab täpselt selle piirkonnaga, mis tihti pingepeavalusid põhjustab. 40 minuti jooksul saab lõõgastust pea, kaela ja õlapiirkond. Paraneb vereringe peas, mis on soodne ka juuste kasvule ning lõdvestuvad lihased, mis on pea raskuse kandmisest ja stressist ülekoormatud. Regulaarsed seansid vähendavad pingepeavalude ja lihaspingete sagedust ja intensiivsus märgatavalt.

Kui loed seda postitust septembrikuus, siis tea, et kuni kuu lõpuni on meil India peamassaaž soodushinnaga vaid 25€! Soodushinnaga aegu võid broneerida kohe mitu ja ka ette järgmisse kuusse! Kasuta head võimalust ja tule saa pingetest vabaks!